Türkiye: oktoober 2013

Ega head asja liiga palju ka ei tohi olla - selle päras ma nii harva kirjutangi. Tegelikult on asi selles, et ma olen siin ilusas Türgis ja kohe üldse ei kisu arvuti poole. Ma pigem istun niisama aias ja chillin. Mu käest on küsitud ka, et mis ma siis teinud olen, aga polegi kogaeg mingeid cultural activiteid, naudin elu – nii hea on lihtsalt olla! Eestit veel ei igatse, või noh üleme nii, et oma elu Eestis. Küll aga oma peret ja sõpru! Ja Eesti toitu ka.. vahepeal ikka mõtlen kartulist ja kastmest ja mustast leivast ja kartulisalatist ja ühepajatoidust ja.... no las ta jääb :)

Räägin parem sellest kuidas ma üle pika aja “Hauka laadale” sain :D Ühesõnaga käisime sellisel turuplatsil kus müüdi kõke. Ja võtan oma sõnad tagasi, müügimehed olid ikka väga pealetükkivad. Kui Burakiga ringi käime, siis kõik hakkavad meiega inglise keeles rääkima ja ütlevad kallimaid hindu – nii välismaalased näeme välja:D Kui ma ta ema ja õega käisin linnas, siis võeti meid kui kohalikke ja ei hakatud midagi müüma.

Maitseained on siin väga tähtsal kohal

Türgi maius

Vuffel sussid

Palju kvaliteetseid riideid

We like!

Aga näiteks kaks päeva tagasi, 14. Oktoobril, käisin ujumas. Hommikul kui ärkasin ja termomeetrit vaatasin, näitas see 30 kraadi. Mõeldud-tehtud, otsustasime randa minna:) Pean mainima, et vesi oli ka veel megasoe! Kuna nende koerale Fistikule (hääldatakse Fõstõk) meeldib väga ujumas käia, võtsime tema ka kaasa. Marmarisel ja Icmeleril on kahepeale kokku umb 13km rannajoont ning enamus sellest on hotellidega kaetud. Me läksime avalikku randa, et Fistik ka saaks ujuda. Ta oli nii naljakas – ta on muidu päris paks, aga ujus väga visalt. Ja kui nägi inimesi kuskil kaugemal, siis tahtis neid päästma minna.

Piknik:)

Mingi koer lisandus ka meie piknikuga. Külakostiks tõi surnud kana. (liiga rõve, et jäädvustada)

Ma mõtlesin varem, et ma pole üldse koerainimene, aga Fistik on nii nunnu. Ja rumal ja laisk ka. Ükskord kui jalutamas käisime, siis ta jooksis rihma otsast ära ja otse bussi alla. Õnneks midagi ei juhtunud, natuke ehmunud oli lihtsalt. Aga Buraki ema ütles hästi – tavaliselt seda tõugu koerad on pimedate juhtkoerad.. ei tea mida Fistik nende pimedatega küll korraldaks:D Aga ta põhiteema on see, kuidas ta alati sööki nurub kõigilt. Lihtsalt tuleb ja vaatab oma kutsika silmadega..

Mina siin niisama vaatamas, kuidas Burak kooki sööb..

.. ja kuidas Kairi kooki sööb..

.. ja kuidas Kairi pähkleid sööb...

Käisime jooksmas. Algus oli normaalne..

... pärast lonkis meist 20m tagapool ning pani oma nunnumeetri põhja ja sai inimestelt tähelepanu :D

Kuluurilisi tähelepanekuid ka. Üks hommik ärkasin kl 5.30 mingi täiega hirmuäratava laulu peale üles. Pärast küsisin, et mis see on – nimelt tuleb see laul iga päev kuus korda päevas mošeedest. See on siis moslemitele aeg palvetamiseks. Ja praegu on siin üldse mingi püha – kurban. See püha näeb ette seda, et loomad ehitakse ära ja tehakse pidu ja siis pärast nad tapetakse ja liha antakse vaestele. Üldse on siin mingid huvitavad tähistamised – nt kui poisse ümber lõigatakse, tavaliselt 8 aastaselt, siis pärast seda on suur pidu, kus nad saavad kuningaid mängida :D

Aga muidu üldiselt on siin täitsa nagu lääneühiskond – enamus inimesi ei kanna näo ees rätti ja naisi ka kividega surnuks ei loobita. Kui üks kauge tuttav tundis minu turvalisuse üle muret, et abielludes ei lasta mind enam maalt välja ja pass võtakse ka ära, siis pean teatama, et abielus pole ja pass on ka täitsa minu enda käes. Aga eks Türgi on suur ja lai - nt Idas on enamus inimesi väga vanamoelised ja kannavad neid moslemi rüüsid ja paljud on kirjaoskamatud. Aga siin on meil kõik hästi, no worries :)

Ja minu türgi keele õpingud – pole asi millega uhkustada. See keel on ikka päris raske. Selles suhtes on eesti keelele sarnane, et pole eessõnasid vaid hoopis sõnalõpud muutuvad, aga muidu on ta ka veel nii keeruline kuna need sõnad on nii pikad ja sarnased kõik. Olen mõned väljendid ära õppinud ja edasi on juba raskem. Peab vist tegema nii nagu põhikoolis omal ajal, lihtsalt tuimalt sõnu hakkama õppima, sest keele kavatsen ma siiski selgeks saada. Vähemalt hääldus pidi mul hea olema :P

Türgis oleku ajal olen avastanud kaks asja, mis mulle ei meeldi. Esiteks see, et kõik suitsetavad. Teiseks muusika.. või noh mitte, et see mulle üldse ei meeldiks, aga üldiselt on ta selline kurvameelne ja aeglane. Türklased pidid oma mured lauludesse valama :D Ma käisin ühel kontsertil ka – lauljaks oli Kirac ja ta on siin päris kuulus. No päris hästi laulis ja kõik oli hea.. aga no ikka selline tunne nagu kellegi matustel oleks. Siiski siiski on mul õnnestunud leida ka mõned head laulud.